Tyri
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

MUUD HUVITAVAT

Endise Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn, Türi vald) ja Kooli park
Esimesed teated koolihariduse andmisest Türil pärinevad 17. sajandist. Tänu kohalike inimeste poolt kogutud rahale valmis 1924.aastal esimene spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone. Siin alustas tööd Türi aiamajandusgümnaasium. Praegu õpivad selles kaunis koolimajas Türi Gümnaasiumi algklassid. Hea akustikaga saalis toimuvad kontserdid, konverentsid. Hoone kutsub turiste ilusa välisfassaadi, avarate ruumide ja huvitava ajalooga.

Tagametsa jahiloss (Türi vald, Rassi küla)
Kabala mõisniku poolt 1914.a. puidust ehitatud 3-kordne jahiloss. Tänaseks on renoveeritud ja kuulub Eesti Skautide Ühingule. Läheduses asub mälestussammas Eesti metsavendadele ja taastatud metsavendade punker. Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km).

Türi raadiosaatejaamade asukoht (Raadiojaama tänav, Türi linn)
1936. aastal hakkas Türile Eesti raadio uut peasaatjat ehitama. 1937. aastal alustas tööd tolle aja Euroopa moodsaim saatejaam (kõrgus 196,6 m koos antennimastiga). Põhjamaade kõrgeim rajatis. Ehitati saatja peahoone, jõujaam ja jõujaama jahutusbassein. Masti panid kokku inglasest insener H.M. Wallace, tema poeg John ja iirlasest motorist A.M. Sutherland, keda abistas kümmekond kohalikku meest. 1941. aastal õhkis taganev Punaarmee raadiosaatejaama.

Raudteesõlm (jaamahoone, raudteeait, vanad vedurid) (Jaama 8, Türi linn)1898. aastal hakati ehitama 150,6 km pikkust raudteed Viljandist ja Tallinnast korraga. Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 18. juunil 1900, kuid ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 21. augustil. 1923. aastal andis Türi alevivolikogu jaamale Türi nime Allenküla ja Alliku asemel. 1927. aastal pandi uued rööpad Tallinna-Viljandi teele. 1930. aastal uuendati raudteejaama, kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise juurdeehituse. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli neid nüüd jaamahoone ees seitse. 1941. aasta 18. juulil õhkisid ja süütasid venelased jaamahoone, veetorni, depoo. 1945. aastaks püstitati uus jaamahoone, depoo ehitus oli lõpetamisel ning korrastati jaama ümbrust. 7. juuli 1972 saabus esimene laiarööpmeline rong.
Edelaraudtee on renoveerinud Türi saja-aastase jaamahoone kaasaegseks ja heakorrastanud territooriumi. Praegu teenindab Türi raudteejaam ainult läbisõitvaid ronge. Raudtee- ja bussijaam moodustavad nüüdisaegse reisikeskuse.

Kärevere raudteejaam (Kärevere, Türi vald)
Türi-Võhma liinil ehitati eelmise sajandi algkümnendeil punast tellist ja paekivi koos kasutades. Hoone on graniidist sokliga. Hea kättesaadavuse tõttu sobiv geoloogiahuvilistele fossiilide ja paekasutusega tutvumiseks. Raudteejaama hoone on tules tugevalt kahjustatud.

Vanatehnikaklubi ,,Retrom” tuletõrjetehnika väljapanek Käreveres (Kärevere, Oisu) alustas tegevust Oisu Tuletõrjemuuseumina 1984. aastal. Klubi kogub ja taastab vana tuletõrjetehnikat, mitmesuguseid tuletõrjega seotud esemeid, vormiriietust, kiivreid, pasunaid, fotosid, dokumente. Ekspositsioon on eravalduses.

Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald)
Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22. aprillil 1976 kanti ajalooline apteegihoone, mille tuulelipul oli aastaarv 1988, Apteekide Peavalitsuse bilansist Paide rajooni RSN TK bilanssi. Endisest apteegimajast sai raamatukauplus. Praegu tegutseb hoones kauplus-kohvik “Kadri Tare”.

Türi tehisjärv ja laululava
Looduskaunis kohas asuvale puhkealale alustati allikatoitelise järve rajamist 1990. aastal. 4. juulil 1992. aastal toimus järve pidulik avamine. Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha. Järve nõlvad on kaetud liivaga ning selle ümber kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga. Ranna pargi vanuseks arvatakse olevat üle 200 aasta ning tõenäoliselt kuulus park endisele kirikumõisale. Vanem osa on rajatud regulaarses stiilis, kuid aja jooksul on see kujunenud vabakujuliseks tihedate puudegruppidega, segastiilis pargiks.
Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007.

Vabrikuküla (Vabriku pst, Türi linn)
Vabriku puiestee ääres asuv 20.sajandi algusaastatest pärinev hoonetekompleks, linna esimene ehitusansambel. Väärtuse asumile annab tema asend linnaehituslikus situatsioonis ning kogu hoonetekogumi terviklikkus. Kõik puiestee ääres paiknevad elamud, kus algselt elasid paberivabriku töötajad, on suhteliselt pikad ja madalad ehitised ning on allutatud klassitsistlikele fassaadikujundustele. Kõrgematele ametnikele ehitatud majadele, nagu Vabriku Puiestee nr. 2, 6 (praegu Türi huvikool ja päevakeskus puuetega inimeste tööõppeks), ja 12 (Türi toimetulekukool puuetega lastele) on pööratud suuremat tähelepanu.
Vabrik pärandas linnale 15 hoonet, mis enamikus kasutusel korteritena, osaliselt ümber ehitatud. Majade vahele on istutud puud ja tehtud kaks puiesteed. Neist raudteepoolsem kaseallee on Türi esimene puiestee, mille rajas Laupa mõisa kärner.

Konnaküla
Vabrikukülast Särevere poole jäävat ala hakati kutsuma Konnakülaks. Viljandi tee ja jõe vaheline ala oli madal ja niiske ja sagedaste üleujutustega – lausa konnade paradiis. Konnad hüppasid tihti ka tee peal ringi.

Näljaküla
Praeguse Kaare, Väike-Pärnu ja Tallinna tänava hoonete piirkond, 20. saj. alguses. Ehitised on säilitanud sajanditaguse ilme ning köidavad linna külastavate turistide tähelepanu. Rahvajutu järgi saanud asum nime kaevu uppunud nälginud kassi pärast. Näljakülas asub 1949. aastast tänaseni töötav Türi ilmajaam.

Kringliküla
Soodne ehituspiirkond paiknes Lokuta mõisa kirikutee ääres. Nüüd läbib see Wiedemanni, Paide, Väike-Pärnu, Lembitu ja Tolli tänavat. Tollal oli Tolli tänava Lokuta-poolne osa mõisa sissesõiduallee. Osa puid on jäänud kasvama.
Väike-Pärnu algul oli pagari ja äriomaniku Bürgeni maja, üks esimesi Türil. Kaupluse ukse kohal rippus kuldne kringel, kutsudes sooja leiba-saia ostma. Sellest sündiski Kringliküla.

Nopsaküla
Türi linna idaservas Pärnu jõe ja Kõrgessaare kalmistu vahelisel alal enne sõda raadiojaama töötajatele ehitatud, raadiojaamaga samas stiilis, Heina ja Ristiku tänava vaheline elamukvartal.
Tori tee äärde saatejaama vastu eraldati algul krunt viiele majale. Nõuti, et majad ehitatakse saatejaama peahoonega samas stiilis. Kahe esimese maja ehituseks kasutati nopsakivi, mida valmistati kodustes tingimustes liiva, savi ja tsemendi segust. Elamutesse hakati kolima 1938. aastal.

Ajaloomälestisena kaitse all olev Türi vana kalmistu (Kohtu tn)
Kalmistul puhkab Mats Tõnisson (1853-1915)- kauaaegne kooliõpetaja ja kirjamees, kes sai tuntuks kalendrikirjutajana.

Türi Kesklinna kalmistu
Kalmistul asub Vabadussõja mälestussammas, mis taasavati 11. augustil 1990. Samas on veel kaks kivi: Esimeses maailmasõjas aastail 1914-1918 langenud eestlaste mälestuseks ja Teises maailmasõjas aastail 1941-1945 langenud vabadusvõitlejatele ning neile, kes küüditati ja hukkusid Siberis ja neil, kes langesid metsavendadena ebavõrdses võitluses okupantidega.
Kalmistul puhkavad: Jaan Lõvi (1853-1939) Retla kooliõpetaja; Mihkel Koik (1846-1893) Türi kiriku köster, kihelkonnakooli esimene koolmeister; Hans Viirmann (1869-1941) Türi kihelkonnakooli juhtaja, August Laas (1871-1939) Türi esimene linnapea aastatel 1927-1930.

Kõrgessaare kalmistu (Türi linn, Türi vald, Kõrgessaare)
Kalmistul puhkavad: Jaan Lintrop (1885-1962) ajakirjanik ja kirjanik-novellimeister; Enne Vaigur (1910-1988) näitekirjanik; Heino Marrandi (1911-1989) põline põllumees, “Estonia” kolhoosi esimees aastatel 1949-1989; Juri Rebane (1899-1976) Türi linnapea aastatel 1941-1944; Kazimieras Truśkauskas (1921-1995) Leedu Vabariig sõjaväe ohvitser, Eesti Leedulaste Seltsi auliige.

Saunametsa kalmistu (Türi linn, Türi vald)
Kalmistul puhkavad: Hugo Mürk (1907-1962) Türi kiriku köster-organist, muusikaõpetaja; Silver Anniko (1929-1982) kirjanik; Avelinius-Friedrich Tõnisson (1878-1959) kaupmees, fotograaf ja kandlemeister; Johan Luukas (1881-1968) pasunakoori juht, linnapea aastatel 1934-1935.

Arkma II maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite kalmistu asub Arkma külas Paia–Viljandi maantee ääres. Siia on maetud 1941. taandumislahingutes langenut 39 punaarmeelast. Kohta tähistab standardne obelisk.

Raudmetsa mänd
Pala külas Türi–Väätsa maantee ääres samanimelise voore põhjaotsal kasvav 12 meetri kõrgune 3,31-meetrise ümbermõõduga põlispuu.

Änari pärn
Samanimelises külas kasvav põlispuu. (h. 22,5 m, ü. 4,2 m)

Kirikoja kadakas
Ilus suure püramiidse kuju ja ühtlase võraga kadakas. Änari küla Kaisma–Roovere maantee äärsel põllul.

Jändja veskitamm
Pärnu jõel asunud jahu- ja saeveskist ning puidumassi vabrikust on säilinud veskitamm. Kaldalt on leitud kaks tulekivist õõnestalba ja üks silmata kivikirves, mille järgi arvatakse, et siin oli umbes 2000 aastat e. m. a. küttide ja kalastajate asula.

Rassi küla piirkond
Türi valla piiridesse jääb osaliselt Kabala metskonna maadel asuv Sakala puhkeala. Puhkealal on oluline roll Kesk-Eesti matkamise ja looduses liikumise traditsioonide kandjana. Puhkeala rikkalik vaheldusrikas loodus pakub häid võimalusi eelkõige jalgsi- ja jalgrattaga matkamiseks. Sakala tee matkarada on aastasadu tuntud liikumistee Kabala metsades. Kabala metsamassiivid on suured, inimasustus hõre, mis tekitab rahu ja eraldatuse tunde.

Kabala metskonna park ja tõrvaahi
Koht on kõrge kultuurilis-ajaloolise tähtsusega nii kohalikule külale kui ka kaugemale rahvale. Tõrvapõletamist on Tõrvaaugus esmakordselt mainitud aastal 1832. Siin paikneb Tõrvaaugu puhkekoht koos 1997. aastal taastatud tõrvapõletusahjuga ja Kabala metskonna kontorihoone (ehitatud 1939) koos pargiga(39 erinevat puu- ja põõsaliiki). Tõrvaaugult on planeeritud alguspunkt ka Rassi kandi muid ajaloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi tutvustavale marsruudile. Tänaseni on säilinud 1880. aastal ehitatud metskonna käbikuivati hoone, mis on planeeritud kujundada renoveerimise käigus RMK Sakala puhkeala looduskeskuseks.

Saarjõe maastikukaitseala
Kaitseala hõlmab Pikkmetsa jõe ja Saarjõe ühinemiskoha vahelist ala ja jätkub mööda kõrgete kallastega Saarjõge allavoolu. Kaitseala eesmärk on metsade, jõeluhtade, kaitsealuste liikide ning liigestatud reljeefidega puhkemaastiku kaitse. Kaitseala kogupindala on 1751 ha, millest Türi vallas on 1128 ha.
Saarjõe kaitsealal Kabala metskonna maadel asub Saeveski metsaonn, puukuur, lõkkekoht, parkla. Siin on peatuspaik (ööbimisvõimalusega) Sakala tee matkarajal (12 km). Siin on pöördepunkt ka olemasoleval Saarjõe matkarajal ja planeeritav Saeveski metsavahi matkarada.
Vanapagana puhkepaik on moodustatud ümber Vanapagana metsaonni. Metsaonn on rajatud 1985. aastal omaaegse kultusfilmi ,,Põrgupõhja uus vanapagan” võtete paigale.

Türi väikevoorestik
Eesti tuntum väikevoorestik, kus kuue väikevoore suhteline kõrgus ulatub üle 15 m.

Kurla karstiala
Kurla külas Paia-Viljandi maanteest lõunas Määru talu ja maantee vahelisel üksikute puudega rohumaal asub ligi 1 km pikkune laugete nõlvadega karstiorund, kus leidub rohkesti vettneelavaid 0,5 kuni 1 m sügavusi karstilohke. Suurim, kirde-edelasuunaline karstiorund on 80 m pikk, 30m lai ja 2 m sügav.
Ühes neist asus rahvapärimuse järgi põrgusuu, kust Kalevipoeg põrgus käis. Sinna paigaldati 1992. aastal tähiskivi.

Rõugu park-dendraarium
Endise Rõugu talu ümber kasvav liigirikas, ligi 200 erineva puu- ja põõsaliigiga puistu, neist haruldasemad on iiri ja hiina kadakas, kalifornia poolküprss, mongoolia kukerpuu jne. Siin on palju maalähedasi kiviseadmisi, hulgaliselt kiviskulptuure, paesse raiutud tiike ja mitu kaunist pargiaasa. Pargi rajamist alustati 1885. aasta.

Kabala metskonna park
Vabakujunduslik 1890-ndail aastail metskonna poolt rajatud liigirikas ca 1 ha park Rassi külas Tõrvaaugul. Pargis kasvab üle 50 eri liigi puid ja põõsaid. Metskonna esinduslik keskusehoone on ehitatud 1939. Pargi lõunaservas asub tegutsev tõrvaahi.

Rassi kabelimäed
Pikad kitsad järskude nõlvadega seljandikud Kabala valla Rassi küla lõunapiiril on jätkuks Vastsemõisa ja Kaansoo metskondi läbivale Balti jääpaisjärve rannaluidete ahelikule. Nende tekke vanuseks on üle 10 000 aasta. Luited koosnevad rebaseliivast ning neil kasvab mustikamännik. Oma nime on luited saanud rahvapärimusest, mille järgi siia olevat arvatavalt Põhjasõja ajal maetud rootsi kindral. Tee ja seljandiku vahel asunud kabeli juurest on leitud põletatud savist rohelise glasuuriga inimesi kujutavate keraamiliste plaatide tükke. Ala läbib Carl Robert Jakobsoni kaudu tuntud Sakala tee.

Saare-Siimu tamm
Järvamaa suurim 24 meetri kõrgune 6,1 m ümbermõõduga seest õõnes põlispuu Rassi külas. Puu tüves olevasse õõnsusesse mahub mitu inimest. See on Järvamaa suurim kaitse alla võetud tamm.

Peedi pärn
Peedi talu õuel, ümbermõõt 5,8 m, 3,5 m kõrgusel lõhes kasvab pihlakas.(pärn ei ole looduskaitse all)

Vaki kivi
Looduskaitsealune rändrahn (ümbermõõt 19,2 m, kõrgus 2,9 m)

Metsaülemate kivi (ehk Määru kivi)
Hall, graniitrahn, kõrgus 2,5 m, ümbermõõt 11,7 m. Selle küljed on järsud ja lagi ümar. Rahn on kaetud peamiselt lausalise samblakattega, välja arvatud raidkirjadega kaetud pinnad.
Kivi külgedele on raiutud kõigi Kabala metsaülemate nimed läbi aegade: Reich 1850, Riinberg 1873, Waldmann 1873–1880, Bertram 1880–1882, Loeffeler 1882–1895, Siegfried von Engelhardt 1895–1907, von Baggo 1908–1912, Koch 1912–1914, Paul Kügler 1914–1923, Jaan Hellat 1926–1938, Juhan Muiste 1938–1944, Karl Peetsalu 1946– 1966, Vello Einaru 1967-1972, Aare Kink 1972–1975, Mait Markus 1975-1982.

Luisu rändrahn
Rikassaare külas endisest Luisu vesiveskist 160 m kirde poole, kultuurheinamaal asuv ühtlane hall peenekristalliline graniitgneissrahn, milles palju biotiiti. Rahnu pikkus on 7,7 m, laius 5,0 m, kõrgus 1,9 m ja ümbermõõt 20,0 m. Rahn on järskude külgedega ja ebatasase laega, mille süvendites kasvab kohati rohttaimi. Luisu rahn on keskmiselt sammaldunud, samblikke esineb rohkesti. Ümbruskonna põldudelt on kivid koristatud.

Mäeküla park
Taikse küla loodenurgas Mäeküla voore lõunaküljel asuv ca 2 ha tamme, pärna, vahtra ja saare enamusega endine mõisapark. Voorelt ja pargist avanevad ilusad vaated Säreverele ja Türile. Kohalike elanike ühisürituste korraldamise koht.

Rabamari kivi
Oisu valla Taikse küla Otsa t. põllul asuv jämekristalne, tugevasti murenenud pude rabakivirahn. Mõõtmed: pikkus 4,1 m, laius 3,0 m, kõrgus 2,1 m ja ümbermõõt 11,0 m. Rahn on tugevasti lõhenenud. Ühes lõhes kasvab suur pihlakas, millel vanust üle 60 aasta. Rahnu nõgudes ja pragudes kasvab kõrrelisi, võilille jm. Kivi on sammaldunud keskmiselt, samblikke esineb vähe. Nimetus "Rabamari" on sellest, et kivi on väga pude ja tugevasti murenev. Maaparandusega on rahnu ümber kuhjatud palju väikeseid rändkive.

Vassaare metsakivi
Oisu valla Metsaküla küla Vassaare talu metsas uue farmihoone taga asuv roosakas keskmise- kuni jämedakristalliline massiivne graniitrahn, mille pikkus on 4,8 m, laius 4,4 m, kõrgus 1,9 m ning ümbermõõt 14,0 m. Rahnu lagi on peaaegu rõhtne ja tasane, küljed järsud; kohati näha lõhenemist. See on rikkalikult sammaldunud, lääneosa peal esineb mullakamar rohttaimedega. Rahnu loodeküljest on eraldunud tükk mõõtmetega 3,1 x 2,1 x 0,7 m. Rahvasuu räägib, et selle killu löönud rahnu küljest lahti pikne.

Vassaare põllukivi
Oisu valla Metsaküla küla endise Vassaare talu maal osaühingu farmist mööduva uue külatee lääneservas metsa ääres asuv graniitrahn pikkusega 6,2 m, laiusega 4,3 m, kõrgusega 2,1 ja ümbermõõduga 17,1 m. Rahn on leivapätsikujuline, lameda kumera laega. Rahnu lael esineb väikesi süvendeid, peamiselt lõunaosas. Rahn on sammaldunud, samblikud peaaegu puuduvad. Ümbruses esineb üksikuid väiksemaid rahnusid.

Äiamaa kivi
Äiamaa küla Mäe talu põllul asuv suurte, kuni 2 cm läbimõõduga punakate granaadipesadega (kristallidega) graniitne biotiitgneissrahn. Rahnu pikkus on 4,9 m, laius 3,8 m, kõrgus 2,9 m ja ümbermõõt 13,4 m. Rahn on kumera laega, kujult pikergune. Lae keskel asub madal renn. Esineb üksikuid kinnislõhesid. Sammalt ja samblikke esineb kivil vähesel määral.

Balti ühtsuskivi
Pronkstahvli ja ristiga graniitrahn meenutab 23. augustil 1989. aastal 2 miljonist inimesest moodustunud 600 kilomeetri pikkust inimeste rivi – Balti ketti Balti teel. Kivi asub Särevere alevikus Tallinna–Arkma maantee ääres.

Pastor Meri mälestuskivi
Seni väljaselgitamata asjaoludel 1991. aasta kevadel mõrvatud Järva Maavolikogu liikme pastor Harald Meri ja tema koduabilise Valve Kleini mõrvapaika tähistav mälestusmärk Kolu külas Kolu–Karjaküla maantee ääres asuva Toravere karjääri lähedal noores männikus.

August Liiviku mälestuskivi
12-kordse maailmameistri laskmises, suurmeister August Liiviku (1903-1941) sünnikohas Põikva külas. August Liivik kuulus ka laskjate ihaldatuima auhinna – Copa Argentina, nn Argentina karika võitnud Eesti laskemeeskonda.

Kaljaspooliku mälestuskivi
Pala külas Türi-Väätsa maantee ääres Raudemetsa voore põhjaotsal Raudemetsa männi vastas asuv põllukivi, mis tähistab siit võrsunud Tallinna Konservatooriumi klarnetiõppejõu Juhan Kaljaspooliku (1909-1979) sünnipaik.

Laulupeokivi
Hall graniitrahn Türi vallas Türi–Väätsa maantee ääres Saatre metsas kirjaga: “Siin Kortelhoone kaasikus toimus Eesti üks esimesi ühtlasi Türi kihelkonna esimene Lastelaulupäev 27. mail 1866”. Eesti ja ühtlasi Türi kihelkonna esimese lastealaulupäeva tähistamiseks. Peo korraldajaks oli kohaliku kirikuõpetaja tütar Emmy Grohmann. Veel praegugi on metsas väike lagendik, mille ümber rühm ilusaid tammi kasvamas.

Vilmsi mälestuskivi
Arkma külas Paia–Viljandi maantee ääres tähistab poliitiku, juristi ja ajakirjaniku, Eesti riigi ühe rajaja, 13. märtsil 1889 sündinud Jüri Vilmsi sünnikohta. Jüri Vilms lõpetas Tartu Ülikooli 1911 ja töötas Tallinnas advokaadina. Poliitikasse lülitus 1917, kui aitas asutada eesti rahvusväeosi ja asutas Eesti Radikaalsotsialistliku Partei, millest hiljem kujunes Eesti Tööerakond. Oli Eesti Maanõukogu Eestimaa Päästmise Komitee liige ning esimeses Eesti Ajutises Valitsuses kohtuminister ja peaministri asetäitja. Eesti iseseisvuse kindlustamiseks välismaalt toetust ja abi otsima minnes sattus sakslaste kätte ning hukati Helsingis 13. aprillil 1918.

Larka mälestuskivi
Kabala vallas Kabala külas tähistab 5. märtsil 1879 sündinud, 1902. aastal Vilniuse sõjakooli ja 1912. a. Peterburis kindralstaabi akadeemia lõpetanud Vabadussõja väejuhi kindralmajor (1918) Andres Larka sünnikohta. Kindral Larka oli 1918. a. nov-dets. Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister ja juhtis peastaabi ülemana 1918. aastal Eesti sõjaväe tegevust. 1919–1925 oli ta sõjaministri abi ning aastast 1930 Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. Kandideeris koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja koduvalla mehe August Reiga 1934. a. riigivanema (sisuliselt presidendi) ametikohale. 23. juulil 1940 Andres Larka arreteeriti ja suri vangistuses. Vabadusristi I liigi I järgu kavaler.

Riigivanem August Rei sünnikoht
Eesti riigi ja valitsusjuhtide pikas reas on ka üks Järvamaalt Kabala vallast pärit mees, August Rei, kes sündis 22. märtsil 1886 Kabala vallas Kurla koolimajas. Siit algas tema koolitee. 1919–1920, kui August Rei oli Asutava Kogu esimees, võeti vastu Eesti Vabariigi Ajutine Põhiseadus (4. juunil 1919) ja Eesti Maareformi seadus (10. oktoobril 1919). Ka kandideeris August Rei 1934 koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja koduvalla mehe Andres Larkaga riigivanema (sisuliselt presidendi) ametikohale. Eesti okupeerimisel siirdus August Rei Rootsi maapakku. Siin oli ta kuni surmani aastal 1963 eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes ning tegutses juhtivalt mitmetes pagulasorganisatsioonides. Eesti omariikluse saavutamiseks osutatud teenete eest on August Reile annetatud Vabadusristi III liigi I järk.

Kingissepa mälestuskivi
Kurla küla Tubaka talu õuel tähistab siit pärit farmakoloogi, meditsiinidoktori ja professori Georg Kingissepa (1898–1974) sünnikohta. Professor Georg Kingissepp uuris uusi ravimeid ning südame glükosiidide ja valuvaigistite toimet. Kirjutas ka farmakoloogiaõpiku.

Metsavendade mälestusmärk
Maailma igast nurgast toodud kividest laotud püramiidjas ehitis Kabala valla Rassi küla Tagametsa skaudilaagri territooriumil. Püramiidi ehivad kolm mustast marmorist tahvlit: alumisel, mille paigaldasid Eesti Gaidide Koda, Eesti Skautide Ühing ja Metsaraamat ´98, on tekst: “Eesti metsavendadele, kelle südametes ja hinges elas vaba Eesti”, ülemisel on Vabadusristi kujutis ning keskmisel tsitaat Kalevipojast: “Ennemini elan kehva mehikese kombel, kui sulgun võõra surve alla”. Mälestusmärk avati 1998. aasta suvel rahvusvahelise suurlaagri ajal ning põlistab Eestis II maailmasõjale järgnenud aastatel toimunud vabadusvõitluses langenute mälestust.

Kalender
September 2017
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
õunafestival
 
lillelaat
 
kevadfestival
 
kevadpealinn 2012
 
rahvajooks
 
 
Tyri