Lugu, kuidas Türi endale nime sai, pajatab nii: sajandeid tagasi otsinud kord kaks meest kirikut, mille ümbrus kaua kestnud sõdade ja katku tõttu ammu inimtühi olnud. Lõpuks leitud kirikumüürid metsade keskelt üles. Nüüd sattunud mehed vaidlema, mis kirikule nimeks panna, kuni keset sõnavahetust hall lind üle nende pea lendas, samas ka kisendas: «Türiii, türiii!» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi.
Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn – Türi.
Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam, mis andis eetrisse kutsungi: “Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!”. Igal kevadel tunnustatakse Türit Kevadpealinna tiitliga.
Türi on tulevikku planeerides positiivne. Enam tähelepanu pööratakse elukeskkonna kvaliteedi tagamisele, koostööle erinevate huvigruppide vahel ja ettevõtlusele sobivate võimaluste leidmisele. Noortele on vallas loodud võimalused omandada haridust alates lasteaiast kuni ülikoolini. Türi vallas on kuus lasteaeda, kolm põhikooli, kaks gümnaasiumi, üks kutseõppeasutus - Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ning Tartu Ülikooli Türi kolledž, mis jagab piirkonnale iseloomulikult just keskkonnaalaseid teadmisi. Lisaks on Türil Eestis ainulaadne puuetega lastele mõeldud kool, mis sai 2010. aastal ka kaasaegse juurdeehituse. Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja. Türi valla noored aga võivad rõõmu tunda 2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati Türil Wiedemanni tänava ääres asuv laste mänguväljak, mis sai igati sobiva nime - Murumoori Mängupark.
Korrastatud Türi parkides, järve ääres ja omanäolistes söögikohtades võib meenutada vana tuttavat lugu: «Rong see sõitis tsuh–tsuh–tsuh, piilupart oli rongijuht…». Omal käel linna avastamiseks on välja töötatud Rongiga Türile reisipakett, külalised võivad kaarti kasutades linnas ringkäigu teha ja lugeda huvitavat infot välja pandud ligi kolmekümnelt infostendilt.
Türile tulles võiks uurida ürituste kalendrit – on ju kevadpealinn Türi juba üle 30 aasta kuulus oma lillelaada poolest, Säreveres toimub igal aastal rahvusvaheline maaelumess AGRI, uute ettevõtmistena meelitavad külalisi klassikalise muusika ja keskkonnateemaline Türi Kevadfestival ja toidukultuurifestival "Hea Toidu Festival- Grillfest" ning esmakordselt toimus 2010. aasta septembrikuus ka esimene Türi Õunafestival.
Kohtumiseni Türi vallas!
|
